See sõltub puust
See, kui palju CO2 puu seob, sõltub puuliigist, vanusest, mullast ja kliimast. Istik seob esimestel aastatel väga vähe. Kasvades lisab puu igal aastal rohkem puitu ja koos sellega rohkem süsinikku. Mets seob suurema osa oma süsinikust aastakümnete jooksul, mitte esimesel hooajal.
Kuidas seda arvutada
Puud ehitavad oma puidu õhus olevast süsihappegaasist. Et hinnata, kui palju CO2 puu hoiab, alusta tema kuiva puidu massist, nii maa peal kui ka all. Umbes pool sellest on süsinik: IPCC kasutab 47%. Iga kilogramm süsinikku oli kunagi 3,67 kilogrammi CO2. Seega puu, milles on 500 kg kuiva puitu, hoiab umbes 860 kg CO2.
Aga „22 kg aastas“, mida internetis näeb?
See on laialt levinud number täiskasvanud puu kohta, kuid selle algallikat on raske leida ja tegelikud numbrid erinevad liigi, vanuse ja kasvukoha järgi palju. Noor puu seob palju vähem. Pigem selgitame, kuidas asi käib, kui kordame numbrit, mida me kontrollida ei saa.
Kuusk, mänd ja kask
Istutame põhjamaise metsa kolme kodumaist puuliiki. Kask kasvab noorena kiiresti ja toob uude metsa valgust. Kuusk ja mänd kasvavad sajandi ja kauemgi, lisades aasta-aastalt puitu ja koos sellega süsinikku. Koos moodustavad nad elurikka segametsa.
Miks me ei luba kilogramme puu kohta
Sel aastal istutatud puul kulub suurema osa süsiniku sidumiseks aastakümneid ja iga mets kasvab isemoodi. Seepärast räägime päris puudest ja kasvavast metsast, mitte kilogrammidest tellimuse kohta. Istuta, sest tahad maailma rohkem metsa. Süsinik tuleb järele, aeglaselt.