Toit ja kliima
Toit on meie jalajälje üks isiklikumaid osi ja ühtlasi üks lootusrikkamaid: paar väikest vahetust teevad päris vahe ja keegi ei pea loobuma sellest, mida armastab.
A$9 puu, käibemaksuga
kasvuhoonegaase (CO2e) kilogrammi lihaveisekarja veiseliha kohta. Lambaliha puhul on see umbes 40 kg ja juustu puhul 24 kg.
Our World in Data, Poore ja Nemecek (2018)CO2e kilogrammi herneste kohta. Tofu puhul on see umbes 3 kg, kanaliha puhul 10 kg ja sealiha puhul 12 kg.
Our World in Data, Poore ja Nemecek (2018)enamiku toitude heitest tuleb transpordist. Lihaveisekarja veiseliha puhul on see 0,5%.
Our World in Data, Hannah Ritchie (2020)Suurem osa toidu jalajäljest tekib enne, kui see farmist lahkub: maa, mida see vajab, loomade sööt, väetis ja metaan, mida lehmad ja lambad rohtu seedides tekitavad. Seepärast on erinevused toitude vahel nii suured ja seepärast võib sama toidu jalajälg ühes talus olla väiksem ja teises suurem.
Need on ülemaailmsed keskmised kilogrammi toidu kohta, kilogrammides CO2-ekvivalenti, Poore'i ja Nemeceki suurest uuringust, mida avaldab Our World in Data:
Need on kilogrammi toidu, mitte portsjoni kohta, ja kilogrammist juustust jätkub palju kauemaks kui kilogrammist kartulitest. Pilt on siiski selge: veise- ja lambaliha on tipus ning oad, herned ja köögiviljad allosas.
Kohalik toit on tore ja toetab lähedal asuvaid talunikke. Kliima jaoks loeb aga see, mida sööd, palju rohkem kui see, kust toit pärit on. Transport moodustab enamiku toitude heitest alla 10% ja lihaveisekarja veiseliha puhul vaid 0,5%. EL-i toitumist käsitlenud uuringus oli toidu transpordi osa heitest 6%, liha, piimatoodete ja munade osa aga 83%. Erand on lennukiga toodud toit, näiteks spargel, rohelised oad ja marjad.
Keegi ei pea kõike korraga muutma. Proovi üht-kaht neist ja vaata, mis külge jääb: üks-kaks lihata päeva nädalas, aeg-ajalt veiseliha asemel kana või oad, natuke vähem juustu, rohkem hooajalist ja vähem toitu prügikastis. Õige koguse keetmine ja ülejääkide ärasöömine on üks lihtsamaid võite üldse.
Puu ei tühista praadi ja me ei ütleks seda kunagi. Puude istutamine on aga hea asi, mida teha köögis astutud väikeste sammude kõrval. Iga puu, mille istutame, saab osaks uuest metsast endisel rohumaal: koduks lindudele ja putukatele, mis kasvab aastakümneid.
Iga puu saab osaks metsast, mida varem ei olnud.
Hoiame noort metsa kasvamise ajal.
Uudised igal sammul ja iga-aastane mõjuaruanne.
Üks puu maksab A$9.
See läheb meie edetabelisse või jääb soovi korral peidetuks.
Istutame järgmisel hooajal ja anname teada, kuidas mets kasvab.
Kilogrammi kohta lihaveisekarja veiseliha: keskmiselt umbes 99 kg CO2e, järgneb lambaliha umbes 40 kg-ga. Kilogrammi kohta on suur ka tume šokolaad, kohv ja juust, kuigi neid sööme väikestes kogustes.
Üleujutatud põldudel kasvatatud riisi märjast mullast eraldub metaani. Keskmiselt teeb see umbes 4,5 kg CO2e kilogrammi kohta, nisu ja rukki puhul umbes 1,6 kg.
Ei. Söögikorra heide tekib kohe, puu seob süsinikku aeglaselt aastakümnete jooksul. Näeme istutamist panusena uude metsa, väikeste muutuste kõrval selles, mida sööme, mitte viisina neid tühistada.
